MEHHIKO TOIDU AJALUGU I

Mõnikord ei edene seiklused plaanipäraselt, nii et põnevate vürtsikate toitude valmistamise asemel tuleb mul nüüd mõned kuud kipsis ja põhjalikult kokkukruvitud jalga põetada. Seepärast jutustan hoopis natuke Mehhiko toidu kaugemast ajaloost.

Seda, millal täpselt esimesed inimesed Põhja-Ameerikasse jõudsid, uuritakse ja vaieldakse ikka veel. Uute leidude ja läbitöötamisel olevate väljakaevamistega saab see pilt küll pidevalt täpsemaks, kuid leitakse ju Mehhikos siiani veel uusi (hästiunustatud..)püramiidegi, mis siis veel pisematest asulakohtadest rääkida.

Küll on teada, et esimesed Ameerikasse tulnud olid veel kütid-korilased. Mehhikos leitud asulakohtade väljakaevamised on näidanud, et nad sõid palju väikseid loomi – jäneseid, hirvi, kilpkonni, isegi rotte, konni ja mutte; veekogude ääres ka palju kala ja mereande; lisaks söödavaid taimi. Suurematest loomadest on asulakohtades leitud väljasurnud pekaaride, piisonite, VW Põrnika suuruste hiidarmadillide, metshobuste, kaamelite ja mammutite jäänuseid. Kui suuremad loomad tasapisi välja surema hakkasid, muutus toidulaual aina tähtsamaks taimne toit.

Paikseks jäädes hakati söödavaid taimi tasapisi ka kasvatama – arvatud on, et esimeste kasvatatud taimede hulgas võisid olla kaktused ja agaavid, mis on vähenõudlikud, kasvavad kiiresti ja annavad palju toitu (agaavi lihakad lehed, kaktuste lehed ja viljad). Oaxaca oru väljakaevamised näitavad, et juba 9500 aastat tagasi kasvatati seal kõrvitsaid. Järgnesid tšillid, oad ja mais, mis on siiani Mehhiko põhitoiduseks. Metsikult kasvava ja kütitava/kalastatava toidu valik oli aga piisavalt suur, nii et isegi siis, kui inimestel juba põlluharimine käpas oli, moodustas põllult saadu veel pikka aega vaid väikese osa igapäevasest toidust.

Selleks ajaks, kui konkistadoorid Euroopast kohale jõudsid, oli Mehhiko toiduvalik väga rikkalik. Kasvatati kaktusi, agaavi, maisi, kõrvitsaid (sh tuumkõrvitsat), tomatillot,tomatit, maapähklit, kakaod, rebasheina (amaranti), ube, tšillisid, mitmesuguseid lehtköögivilju, avokaadot, musta persimoni, kanistlit, magusat marmelaadipuud, guajaavi, virgiinia toomingat, söödavat ubajuurt, papaiat, ananassi, annoonat, bataati, jahumaniokki, õlisalveid (tšiiat) jne.

Liha tarbeks kasvatati kõige rohkem kalkuneid ja koeri, aga ka muskaatparte ja jäneseid. Peeti mesilasi ja tunti ka košenilltäide kasvatamise kunsti. Metsikuid kalkuneid leidub Mehhikos tänapäevani ja mõnes kohas kütitakse neid ka toiduks.

Igal pool kasutati võimalikult palju kohapeal kättesaadavat söödavat kraami, ka kõike seda, mille söömise peale praegu naljalt ei tulekski või mida ehk ülikalli hinnaga siin-seal ekstreemgurmaanidele müüa pakutakse. Nii rändasid kõhtu mitmesugused ussikesed ja putukad, vetikad, maod, iguaanid, konnad, salamandrid, mitut sorti roomajate ja lindude munad. Ja see ei ole sugugi ainult ajalugu – Oaxaca osariigis ja ka pealinna turgudel võib hõlpsalt osta röstitud rohutirtse, agaavikasvatuspiirkondades nauditakse agaaviussikesi, valitud kohtades võib proovida sipelgamune, Cuernavaca turul müüdi kilekotist elavaid kilplutiklasi (Eestis rahvasuus tuntud ka haisutajana) – elavalt söömiseks; üks misteek jutustas mulle õhinal, kuidas nad pidudeks alati iguaani valmistavad; aednik pakkus meile söögivalmistamiseks müüa head värsket, just maha löödud lõgismadu.. Ja mis vetikatesse puutub, siis meilgi müüki ilmunud spirulina vetikas oli asteekidele hästi tuntud toiduaine nimega tecuitlatl.

Röstitud rohutirtsudega quesadilla Tepoztláni turul
Röstitud rohutirtsudega quesadilla Tepoztláni turul
Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

w

Connecting to %s